EUROPEADE

Mis on Europeade?

- Europeade on Belgias registreeritud kaubamärk;
- Europeade tekkis kuuekümnendatel aastatel soovist igal aastal korra kokku saada ja sõpradega tutvuda. Siis oli see väga aktuaalne, kuna muid festivale oli väga vähe;
- Europeade oli kaua aega justkui sõpruskondlik klubi. Veel praegugi, kus alternatiivseid võimalusi on palju, käib Europeadel kollektiive, kes 45 aasta jooksul vaid mõne üksiku aasta on vahele jätnud;
- Europeade on Euroopa kõige suurema haardega traditsiooniline festival. Igal aastal osaleb 150 kuni 250 erinevat kollektiivi kokku 4500 kuni 6000 osalejaga.
- Europeade on Euroopa suurim rändfestival - igal aastal erinevas riigis.

Europeade moto:

“Europeade ühendab kõiki Euroopa rahvusgruppe.
Iga kultuur, ükskõik kui väike ta ka poleks, suurendab meie rikkust oma haruldustega, tavadega ja loomusega.
Europeade tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahvariiete vastu ühendab riike, rahvuseid, inimesi”
                 EDMON DE CLOPPER, Europeade liikumise algataja ja esimene president

EUROPEADE startis  

Europeade festivalid startisid 1964.aastal idee algataja ja seejärel aastakümneid festivale presidendina juhtinud hr. EDMON DE CLOPPER`i initsiatiivil. Eestlasi esindas juba 1965.aastal II Europeadel Dortmundis eksiilgrupp USA-st. Peale Eesti taasiseseisvumist avastasime Europeaded 1993.aastal ning sealtpeale on iga-aastasel suurüritusel käinud juba üle 5000 eestimaalase.

KUIDAS ALGAS EUROPEADE MEILE?

Enne 1992.aastat polnud me Europeadest midagi kuulnud. See oli nõukogude ajal raudselt eesriide taga. Ometigi –  1965.aastal oli Eesti sini-must-valge Dortmundis – kodueestlasi esindasid väliseesti rahvatantsijad USA-st. Peale NL lagunemist hakkas Lääne-Euroopa tundma suuremat huvi ka “idamaade” vastu. Kui esmakordselt 1993.aastal Europeade suurelt maalt Taanimaale tuli, siis püüdsid just taanlased leida Eestist, Lätist ja Leedust gruppe, kes avaksid Europeade-värava ka oma maale. Need kolm gruppi leiti ja nende sõitu Europeadele ka võimaluste piires taanlased toetasid.
Aasta või enamgi varem esines “Kandali” Harjumaal Kolga mõisa taga väiksele grupile Euroopa Linnade Liidu esindajatele, kellele jagati ka tutvustavaid reklaame. Üks härradest, belglane, andis selle paberi edasi ajalehele, kus tekst avaldati. Luges üks belgia rahvatantsuõpetaja, kes omakorda kirjutas “Kandalile” – et very sorry, aga ma soovin ainult marke vahetada. 
Kui  ta esimesed margid kätte sai, siis ta süda heldis ning ta pakkus, et võib meie info edasi anda Flaami  Rahvakunstiorganisatsiooni sekretärile Gert Buys`ile. Muidugi olime nõus. Ja siis kirjutas juba Gert, et nende organisatsioon korraldab sellist suurt festivali Europeade ja et kas me ei sooviks osaleda 1992.aastal Portugalis Figueira da Foz´is. Kuna selleks ajaks oli planeeritud “Kandali” 58-päevane jalgrattareis Euroopas ja pealegi polnud raha Europeade jaoks, siis loobusime. Seejärel saime kutse Horsensesse ja sinna me ka läksime. Nii juhtuski, et 30.Europeadel Horsenses   1993.aastal oli Eestist kaks ja Leedust ning Lätist kummastki 1 rühm.
Juba aasta hiljem otsustas Rahvusvaheline Europeadekomitee IEK pakkuda Valdo Rebasele Eesti, Läti ja Leedu esindaja staatust IEK-is. Kuna VR ei saanud kuidagi sellise pakkumisega nõustuda, sest Läti ja Leedu on iseseisvad riigid omaenda kultuuripoliitikaga, siis hakkas IEK otsima ka Lätist ning Leedust sobivat esindajat. Olgu kohe lisatud, et IEK teeb kõik otsused ise ja ei küsi kolmandatelt pooltelt arvamusi.
Veel aasta hiljem tuli uus teade, et IEK on valinud Leedu esindajaks Grazina Aleksandraviciute, Lätist tantsuansambli “Bitite” juhi Indra Filipsone ja Eestist “Kandali” juhi Valdo Rebane . Kuni tänaseni on need kolm esindajat omades riikides püüdnud Europeade-ideid vahendada. Kui Lätist ja Leedust käivad suures osas ühed ja samad kollektiivid (Lätist eelistatult rahvatantsuansamblid ja Leedust eelisega folkloorigrupid), siis Eestist on igal aastal ka  uusi minejaid. Mismoodi mingis riigis infot edastatakse ja sõitjad otsustatakse, on iga riigi esindaja enda otsustada.

EUROPEADE FESTIVALID

Europeade festivalid on idee algatajate, Belgia flaamide arvates Euroopa rahvakultuuri kohtumised.  Üle kogu Euroopa tuleb igal suvel juulikuus kokku enam kui 200 rahvatantsu-, rahvamuusika- ja muud rahvakultuurigruppi, et omavahel kohtuda ja üksteise kultuurist endale kogemusi saada. Rännates riigist riiki ja linnast linna on Europeade publikule alati huvitav ja omalaadne. Belgia poolelt eelistatakse pigem ühtede samade kollektiivide osalemist - nii ju lihtsam korraldada. Veel eelmise sajandi lõpuni oli ka juhendis klausel, et esmajoones kutsutakse Europeadele neid, kes seal juba käinud ehk "klubis" sees.
Eestlased on teinud Europeadel väga suurt lobby-tööd. Kui esimestel aastatel suhtuti meisse kui vaestesse sugulastesse, poputati ja n.ö. "heaonulikult paitati pead", siis nüüd võetakse Eestit kui omasugust aktiivse kultuurieluga Euroopa riiki. Oma Europeade-aktiivsuse järjepidevusega on Eesti võitnud endale väga palju sõpru ning paljud Eesti kollektiivid on leidnud endale häid välissõpru just tänu Europeadele.
Neljal Europeadel usaldati mitu üldlavastust (Europeade`2000 mazurka koos Lätiga ja lipudefilee, 2001  Zamora üldtants koos Lätiga, 2004 Riias lipudefilee ja rongkäigus lipukolonn, 2006 Zamoras ühistants Lätiga) Eestile. Seni on taolised kavad teinud alati flaamid ise. Selle usalduse mõte oli vihjata meie heale kollektiivsusele ning asjaajamiste korrektsusele.
Europeade Rahvusvahelises Komitees tuuakse Eesti korraldustööd eeskujuks teistele riikidele.
Eestlased on Europeade festivalidel hoidnud Eesti maine igati kõrgel. Seni on kõik meie programmid läinud Europeade-kontsertidel edukalt ja kiidusõnu teeninult.
Europeade festivalid toimuvad erinevates riikides ja on seetõttu ka erinevad. Riikide endi rikkusest või kultuuritraditsioonide väljendamisvormidest sõltub ka Europeade festivali enda korraldus. Suuresti erinevad majutus- ja toitlustustingimused, kontsertpaigad ja isegi helitehnika. See on loomulik ning ka kohalikku korraldustaset tutvustav. Vahel kogeme meie arusaamiste põhjal suuri puudusi korraldustegevuses, kuid toonitan, see tuleneb ikkagi korraldava maa ja linna oskustest ning kultuuritraditsioonidest. Kui seni puuduvad kogemused suurte festivalide korraldamiseks, siis kust loota neid kogemusi Europeade korraldamiseks.

2004.aastal toimus Europeade esmakordselt “meie kandis” – Lätis Riias. Sellele otsusele eelnes Riia linnajuhtide mitmeaastane suur huvi Euroopa rahvakultuuri suursündmuse vastu ja kindel soov viia Riia linn Euroopa rahvakultuuri kaardile ka praktilise suure sammuga. Riia linna valimisele Europeade linnaks aitas palju kaasa ka Lätit tutvustav boks igal aastal Europeade foorumil (see on rahvakultuuri- ja ka riikide turismi tutvustav minimess) ja samuti Europeade Rahvusvahelise Komitee IEK liikmete pidev kutsumine Läti laulu- kui tantsupidudele, Riia linna juubelile ja muudelegi suurüritustele. Tulenevalt on Euroopas Lätist kujunenud etaloon – rääkides Eesti pidudest küsitakse, kas see sarnaneb Läti peole..

Eesti on teeninud imetlust ja kiidusõnu selle eest, et Eesti delegatsioonide koosseisus on Europeadedel osalenud ka vene kollektiivid Eestist.
Seni kõige rohkearvulisem festivalisõit toimus 1995.aastal Hispaaniasse – korraga ja nii kaugele ligi 650 tantsijat ja muusikut! Protsentuaalselt rahvastiku arvuga on see kindlasti rekordite raamatusse panemist väärt. (see on ju 0,046 % Eesti rahvastikust! Näiteks sama protsent Saksamaa elanikkonnast on üle 35 tuhande!). Valencias osales 6000 tantsijat ja muusikut – neist iga kümnes oli eestlane. Olgu lisatud, et ka lätlasi oli seal samal ajal üle 400 ja ligilähedaselt sama arv leedukaid. Seega tõeline baltlaste esitlus!.

 

MIS ON EUROPEADE RAHVUSVAHELINE KOMITEE IEK?

Belgias, Antwerpenis, asub Europeade Rahvusvahelise Komitee alaline kontor. Europeade kui mittetulunduslik organisatsioon on registreeritud Belgias vastavalt Belgia seadustele (muide - mittetulundusliku tegevuse reguleerimise aluseks on Belgias juba enam kui kaheksakümmend aastat kehtiv seadus!) . Seaduste põhjal peab Europeade juhtimises osalema teatud hulk Belgia kodanikke. Europeade Rahvusvahelises Komitees IEK on ligi poolsada liiget
IEK käib koos aastakoosolekul igal aastal sügisel  või kevadel. Lisakoosolekud toimuvad suviti Europeade ajal ja vahel ka lisaks muul ajal, kui asjalood lubavad või teemad vajavad. IEK on iseenda loonud - see tähendab, et IEK liikmeks saamine sõltub IEK enda liikmete soovitustest ja otsustest. Kui mõnes regioonis on aktiivne rahvakultuurialane tegevus, siis otsustatakse sealt kellegi IEK liikmeks kutsumine suhteliselt juhuslike hinnangute põhjal. Ma ei tea, et ühegi liikme vastuvõtu otsustamisel oleks küsitud päritolumaa mõne organisatsiooni arvamust.. Sellist soovitust ei küsita. Senine praktika on näidanud, et osade liikmete passiivne tegevus omal maal ei huvita IEK-s kedagi. Seega, IEK otsib endale ise liikmeid ja liikmest vabanemine toimub üldjuhul siis, kui liige end ise taandab või sureb. Mitmed IEK liikmed on olnud komitees selle algusaastatest alates..
Tänu sellisele koosseisule koosneb IEK väga erineva aktiivsusega inimestest. Siin on aktiivseid administratiivtöötajaid, on mitmete maade tegelikke esindajaid, on häid festivalide korraldajaid. Samas on ka liikmeid, kes esindavad vaid oma kollektiivi ja kelle tegevus oma maal Europeade hääletoruna on enamgi kui tagasihoidlik või mõnel juba ammu pensioniealisel sootuks puudub. Lisaks on ka selliseid oma maa esindajaid, kelle maal on rahvatantsimine väga minimaalne (näiteks Gröönimaa). Samuti on auväärseid omaaegseid üliaktiivseid organisaatoreid, kes praeguseks on tõmbunud rahulikku pensioniikka ja kelle tegevus on enamjaolt vaid nõuandev, kui sedagi.. Samas on terve rida riike, kel esindaja puudub ja ka antud maa osalemine Europeadedel praktiliselt puudub (Poola, Norra, Island, Slovakkia, Valgevene, Ukraina, Moldaavia, Malta, tegelik Shotimaa (esindavad Londoni shotlased), Venemaa, Horvaatia, Serbia, Makedoonia, Türgi jt). Samamoodi on riike, kust osaleb pidevalt üks sama kollektiiv või ei osale üldse kedagi (Poola, Austria, Kreeka). Seega on Europeadel veel arengumaad küllaga, et maailmajaoliselt kogu Euroopa festival olla. Viimasel ajal ongi rohkem räägitud Euroopa Liidu festivalist, ehkki eelloetletute seas on pika miinusega ka Euroopa Liidu maid.
Europeade Rahvusvaheline Komitee on moodustanud sekretariaadi ja kontori, kes tegelevad praktiliste tsentraalsete probleemidega. Organisatsioonilise tööga on kontor hästi hakkama saanud. Europeade koduleht on www.europeade.eu