EESTI RAHVATANTSU
AJALOO KRONOLOOGIA

nb! kõik lugejate täpsustused, täiendused ja lisad on alati teretulnud!
Selle lehekülje kronoloogia rittaseadmiseks olen lisaabi saanud H.Aassalu, H.Tampere, I.Mossi, P.Raua jt. töödest.

12.sajandil  

• Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas “Gesta Danorum”, kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel.

1777  

• eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus “Topograafilised teated” peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu: “Nende (st. eestlaste) tantsimisel moodustavad paari vana ja noor, sageli mees mehega ja naine naisega, üks paar järgneb üsna lähedalt teisele, suures ringis ümber liikudes, mille juures toimub vähe vaheldust /…/. Eestlased eelistavad kogu aja ¾ või 3/8 takti, teevad väikesi, veidi lohisevaid samme ja kolmandal osal põrutavad jalga veidi tugevamini maha”.

1780  

• või hiljem - üht-teist puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani kirja H.J.Schlegel, kodukooliõpetajana Eestimaal viibinud matkajast kirjamees ja hilisem vene riigiametnik, kes õppis eesti rahvamuusikat ja rahvatantsu põhjalikult tundma kiigeplatsidel ja muudel rahva kogunemiskohtadel. “Igaüks võtab oma tüdruku käekõrvale, üks paar tantsib ees, teised paarikaupa järel, alati tüdruk ja poiss, reas, mis moodustab kord ussitaolise, kord ringikujulise joone. Mõnikord lasevad tüdrukud poistest lahti, mõlemad tantsivad eraldi pikkades, kõverates ridades, ja kui nad üksteist uuesti kohtavad, võtavad käest kinni ning tantsivad jälle käsikäes nagu ennegi. Nii lihtne, kui see tants ongi, leidub temas ometi mitmesuguseid teisendusi. Esimese tantsupaari leiutusvaim voolab igal ajal üle teistele”,  Ja veel: “Sammud on ka üsna lihtsad, ainult liikumises tuleb ette igasugu muutusi” /…/ “Terve tants on nii kerge, et teda igaüks nelja-viie minutiga võib selgeks õppida”

A.W.Hupeli ja H.J.Schlegeli tantsukirjeldused vastavad hästi Mustjala paarisrongile. Samalaadne kirjeldus leidub ka Riias Läti Ajaloo Keskarhiivis Hunni kogus XIX sajandi algusest.

1893  

• Rootsis loodi Rahvatantsu sõprade ühendus

1901  

• Soomes loodi Rahvatantsu sõprade organisatsioon 

1905  

• kaks üliõpilast P. Penna ja K. Luua kirjutasid üles “Vooritantsu” ja “piru polka” algelised kirjeldused. Need olid tehtud Simititsa külas. See polnud siiski teadlik rahvatantsude kogumine.

1907  

• esimesena talletas rahvatantse noor koolmeister G. Vilberg (dr. Vilbaste) Jõelähtmes ja Kuusalus.

1913  

• Anna Raudkats (1886 – 1965), tantsuharrastuse elustaja, tantsukoguja – kirjeldaja, autoritantsule (soveldamisele) alusepanija jne., teostas kogumisretke Setu alal ja Kolga rannas.

1915  

• Anna Raudkats lõpetas Aleksandri nim Helsingi Ülikooli Võimlemise Instituudi. Alustas 1912
• A.Kitzbergi "Libahundis" tantsiti lääne valtsi, mille seadis lavale 60 aastane Juuli Piilpäkk. Eesti rahvatantsu teadaolevalt esmakordne kasutamine teatrilavastustes!
• 26.novembril esitasid eesti tantse "Vanemuises" 8 paari Anna Raudkatsi juhtimisel. Seda sündmust loetakse esmakordseks eesti rahvatantsude esitamiseks publikule. Sel esinemisel olevat kordamisele läinud ka tollane Tuljaku variant!!

1917  

• loodi Tallinna Noorte Ühisus “Tungal”. Pearõhk oli koorilaulul.

1918  

• novembris Eesti Rahva Muuseumi peol “Estonis” esitati rahvatantse
• eraldus “Tunglast” otsivam ja teovõimelisem osa – Ülemaalisele Eesti Noorsoo Ühendusele (ÜENÜ) alusepanijad. Üks peamisi organiseerijaid oli siin August Meikop. Huvialadeks olid koorilaul, teater, lugemistoad, esperanto, võimlemine, sport, omakultuur, taarausk, kodukaunistamine, aiandus, tuletõrje, karskus jm ning juba ka rahvatants. See oli suurim apoliitiline noorteorganisatsioon Eestis.
• ÜENÜ osakondi on 4 ja liikmeid 800 (osakond: kaasaegses mõistes kollektiiv, grupp, selts, ühing, seltsing, rühm jne.. – väga erinevate suurustega ja tihti oli osakondi, mis omakorda koosnesid mitmetest alajaotustest vastavalt huvialadele))
• asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool (praegune Muusikaakadeemia)

1920  

• aprillis ÜENÜ TO (Tallinna osakonna) kevadõhtul esines seni teadmata rahvatantsurühm

1922  

• ÜENÜ osakondi on 27
• 8.aprillil tantsiti-esitati Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu peol Labajalg, Karutants, Juudipolka, Kupparimuia, Maavalss, Hoopvalss, Kaerajaan, Tuljak . Juhendas Anna Raudkats
• A.Pulst asutas Eesti Muuseumi Ühingu rahvakommete kogumiseks ja  kutsus A.Raudkatsi ühele kontserdile Estonias rahvatantse lihvima. Esimene konflikt tantsude folkloorsuse ja stiliseerimise teemal.

1923  

• kordus eelmise aasta (Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu) üritus samade tantsudega Labajalg, Karutants, Juudipolka, Kupparimuia, Maavalss, Hoopvalss, Kaerajaan, Tuljak . Juhendas Anna Raudkats
• Eestis Üldlaulupeol käis Rootsi rühm, andes sellega julgustust ka eestlastele. See on teadaolevalt esimene välisrahvatantsurühma esinemisreis Eestisse. Seni kinnitamata andmetel on see ka esimene säilinud filmiülesvõte rahvatantsimisest Eestis.

1924

• Anna Raudkats teostas kogumisretke Saaremaal.
• ÜENÜ TO teatab sügisel, et spordi osakonnas on ka üks rahvatantsugrupp. Samal aastal on sel rühmal ka esinemisi.

1925  

• märtsis korraldas Leo Kalmet esmakordselt eesti rahvatantsukursused - see on kaasaegsete kursuste kauge esiklaps.
• juunis saabus ÜENÜ TO rahvatantsurühmale kutse Rootsi Külakultuuri Harrastava Noorsoo V kongressile, esimene kutse eesti rahvatantsijatele sõiduks välismaale.
• Rootsis käis rühm Ago Rooseste juhtimisel, muusik oli Ulrich Tamm. Kava valmistasid ette Leo Kalmet ja Anne Raudkats. Seda reisi võib lugeda eesti rahvatantsijate esimeseks  välisreisiks.
• ÜENÜ Keskjuhatus võttis vastu otsuse luua Rahvatantsu ja Rahvakommete harrastamise eriharu. See oli esmakordne eesti rahvatantsu väärtustamiseks loodud ühendus. Ei oleks mitte midagi valesti, kui Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts end just selle loodud haru järjejärglaseks loeks.
• A.Raudkatsi juhendamisel korraldati uus rahvatantsude õpetamine.
• novembris võeti vastu otsus korraldada järgmisel suvel Noorsoolaste Omakultuuri Päevad.

1926  

• esimesena Eestis avaldas Anna Raudkats rahvatantsukirjelduste kogumiku “Eesti rahvatantsud”
• ÜENÜ-s  on osakondi  79
• 19. ja 20. juunil, rahvatantsuliikumise esimeseks suureks esiklapseks saab eesti omakultuuri õhtu, lavastaja-juht Leo Kalmet, mille toimet rahvatantsukultuurile, selle arengule, saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile. Omakultuuripeo kava koostasid Voldemar Ingermann ja Anna Raudkats, peotoimkonda kuulusid veel Meikop, Ingland, Jaik, Saarmann, Kaljot, Kalmet jt. Omakultuuripeol osales arvatavasti 380 tantsijat Eestist ja 72 Rootsist, Leedust. Esindatud oli 16 ÜENÜ osakonda. Peole eelnes rongkäik, mis tõi pealtvaatajaiks suure hulga inimesi (arvati, et vabaõhuetendusel viibis 10.000 pealtvaatajat!). Tallinna ühendrühma kavasse kuulus seitse tantsu, kogu tegelaskonda haaravateks ühistantsudeks olid “Pikk ingliska”, “Kaara Simmu”, “Piru polka” ning “Kaera-Jaan”. Omakultuuriõhtu tõi lisaks külalistele (rootsi ja leedu rahvatantsud) kohale veel filmimehed. “Eesti Film” jäädvustas peol esitatud tantse, tehtust on jälgki järel, ehkki on hilisemalt ebakronoloogiliselt kokku monteeritud. Ent ikkagi – esimene katse filmida eesti tantsu.

1927  

• Anna Raudkats avaldas tantsukirjelduste kogumiku “Valimik Põhjamaade tantse”

1928  

• esmakordselt osalesid rahvatantsijad IX Üldlaulupeol Ilopüha etenduses.

1930  

• Võimlemise Instituut organiseerib võimlejatest tugeva rahvatantsurühma.

1933  

• rahvatants sai ka tolle jaaniõhtulavastuse koostisosaks, mis korraldati üheaegselt X Üldlaulupeoga.

1934 

• I Eesti Mängud leidsid aset 15.–17. juunini Tallinnas Kadrioru staadionil (esialgu sellist nime ei kasutatud) Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi patronaazi all. Üks toetajaid oli ka Eesti Olümpiakomitee esimees Johan Laidoner. Võimlemise ja rahvatantsu massesinemisele lisandusid mõned spordivõistlused (jooksud, hüpped, ujumine). Esialgu oligi see üritus mõeldud kompensatsioonina meie võistkonna eemalejäämise tõttu Los Angelese olümpiamängudest. Spordipidu aga kasvas ümber rahvapeoks, teatud mõttes isegi rahvatantsupeoks. Seda pidu peamegi tantsupidude kronoloogias esimeseks rahvatantsupeoks. Tantsu- ja liikumisjuhtideks olid Ernst Idla ning Ulrich Taumi (hilisema eestistatud nimega Ullo Toomi). Tantsiti “Tüska polkat”, “Labajalga” (praegu tuntud “Jämaja labajalg”), “Tuljakut”.  Rahvatantsijatel oli üks ühisesinemine ja tantsijaid kokku oli kuni 1500.

1935  

• kogusid Rudolf Põldmäe ja Ullo Toomi 40 rahvatantsu Harglast, Rõugest, Kuusalust, Kolga-Jaanist, Karksist, Häädemeestelt, Kihnust ja Muhust.

1936  

• Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere tõid Jõelähtmest, Kuusalust, Jämajast, Mustjalast, Lihulast, Pärnust, Urvastest, Harglast ja mujalt rohkem kui 200 tantsu, tantsumeloodiat, fotot.
• ÜENÜ osakondi on 246 ja liikmeid 12 500
• oli ÜENÜ-s üle maa 250 osakonda umbes 11.000 liikmega. Kõige aktiivsem tegevus käis seejuures ÜENÜTO-s ehk Tallinna Osakonnas. Siit sirgusid tantsujuhid Voldemar Igermann, Ralf Ingland, Richard Kaljot, Ullo Toomi, Ernst Idla, Alfred Lepp jt.  (arvud erinevad erinevates allikates)

1938  

• uus seadus piiritles harrastatavate alade hulka, keskseks tõusis omakultuuriharrastus, sealhulgas ka tantsuharrastus.
• ilmus Rudolf Põldmäe ja Herbert Tampere teaduslik väljaanne “Valimik eesti rahvatantse”

1939  

• Gustav Kalkun, Edgar Kolmpere, Ernst Idla, Anna Raudkats, Ullo Toomi jt tegid teoks II Eesti Mängud 16. – 18. juunini taas Kadrioru staadionil. Nüüd oli kavas palju tantse: “Oige ja vasemba”, “Jämaja labajalg”, “Jooksupolka”, “Pulgatants”, “Vananaiste löss”, “Viru valts”, “Vändra polka” ja “Tuljak”. Eeltöö oli ulatuslik ja põhimõtteliselt samasugune nagu tänapäeval – kursused tantsujuhtidele (osavõtjaid 200 – 250), instruktorite sõidud kohtadele, peod (“mängud”) maakonnakeskustes jne.  Anna Raudkatis juhitud “Tuljak” tuli taas kordamisele. Esinejaid oli üle 1500, mõningatel andmetel kuni 1800. Tantsijad osalesid ühes staadionietenduses.

1940  

• ÜENÜ osakondi  329  liikmeid 16 500, keskmiselt 50 liiget osakonnas. Naisliikmeid 39%, õpilasi 697 (1938 a. – 909) nendest tütarlapsi 312 (362), poeglapsi 385 (547). Vanuselt omavad suurima liikmete rühma 18. – 19. aastased
• on kavas korraldada 34 erialal 196 erikursust ning ellu kutsuda 128 eriharu ja õpiringi. Oma maja saamist loodavad 10 osakonda. (Selleks hetkeks oli oma maja 5–6 osakonnal). Kõige populaarsemad ringid olid spordi, näite- ja rahvatantsuringid. 1940 –1941 aasta eelarveks kinnitati 31000 krooni tuludeks ja samapalju kuludeks. Kultuurkapitalilt tuleb sellest 4000 krooni (1937 – 1938 oli eelarveks 20800 krooni).
• 17.–18. juunil Kadrioru staadionil  peeti pidu ÜENÜ XX aastapäeva tähistamiseks. Registreerus 103 rahvatantsurühma (1420 tantsijat), 70 naisvõimlemisrühma (780) ja 64 meesvõimlemisrühma (620). ÜENÜ-l oli eelnevaid suurpidusid korraldades kogunenud kogemusi – töö laabus. Osalesid ka koorid (üldjuht G.Ernesaks). Peo pealavastajaks sai U.Toomi. Kavas olid: Randlane, Mustjala paagimees, Vändra polka, Jämaja labajalg. ÜENÜ 57-e osakonna hästi ettevalmistatud tantsijad moodustasid staadionimurule 13 tihedat ringi: Eesti harrastusrahvatants oli tõusuteel … ja siis tuli 22. juuni 1940.
• 22. juunil heisati Pika Hermanni torni “tööliste” punane lipp.
• ENSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega likvideeriti ÜENÜ ja tema osakonnad kui ühing, kelle tegevus rahvahulkade poliitilise ja kunstilise kasvatuse seisukohalt osutus mittevajalikuks nõukogude ühiskonnas

1941  

• detsembris tehti algust Eest NSV Riiklike Kunstiansamblite ERKA asutamisega Tseljabinskis. Hulk kunstihuvilisi (ka rahvatantsuhuvilisi) vabastati muudest kohustustest. Ansamblite asukohaks sai Jaroslavl.

1942  

• 22. märtsil peeti ERKA avakoosolek. Jaroslavl sai ligi 300 Eesti kunstitöötaja ja nende perekonnaliikme asukohaks, kust tehti esinemisreise mitmele poole. Eestlastele anti Jaroslavlis elamiseks ja harjutusruumideks juba alates veebruarist 1942 klubi “Gigant” teine korrus ja kõrvalruumid, üks võõrastemaja täielikult ja teistest mõned toad. Elati ka erakorterites. Ruumikitsikus andis tunda harjutuste läbiviimisel, sest rühmi oli palju (draamatrupp, mees-, nais- ja segakoor, rahvatantsurühm, sümfoonia- ja dzässorkester). Igapäevased proovid käisid kella 7.00 – 23.00 klubi kinosaali fuajees, garderoobis, laval ja muudes võimalikes paikades. Suurimaks kollektiiviks oli laulu- ja tantsuansambel. Selle moodustasid tantsurühm, sega- ja meeskoor. Grupi üldjuhiks oli draamalavastaja Priit Põldroos. Tantsurühmas oli algul 16 tantsijat, koosseis polnud algusest lõpuni stabiilne. Tantsujuht oli Anna Ekston. Igapäevaseid tantsuharjutusi juhtis Enn Loorsoo. kavas olid “Tuljak”, “Jooksupolka”, “Pulgatants” jt. Tantsude lavastamine sai hoogu siis, kui Anna Ekston sõitis Moskvasse ennast täiendama ja kunstilise juhi kohustused sai karaktertantsuspetsilist Nadezda Taarna. Tantsiti veel “Hiiu valtsi”, “Kivikasukat”, “Peiupolkat” jt.
• ERKA alustas avalikku tegevust 26. aprillil  kontserdiga Jaroslavli Volkovi-nim teatris. Hiljem käis tantsurühm koos kooriga pikemal reisil Vologda ja Gorki oblastis. Novembri alguses anti nn laulu- ja tantsuansambli poolt sari kontserte Jaroslavli linnas.
• detsembris esineti Moskvas (esinduskontsert oli Tsaikovski-nim saalis) montaaziga “Juunipäevad”, Eugen Kapi muusikaga. Kolme nädala jooksul olid esinemistega hõivatud 185 inimest..

1943  

• jaanuarist juuni keskpaigani tegi laulu- ja tantsuansambel pikema kontsertreisi koos instrumentalistide-grupiga ning vokalistidega (Aleksander Arder, Marta Rungi jt). Alustati Moskvas ja kõigepealt esineti Frunze-nim haiglas, kus oli ravil umbes 150 eestlast. Edasi sõideti Kuibõsevi ja Tsapajevskisse (linnade tookordsed nimed), Ufaasse, Sverdlovskisse, Nizni Tagili ja teistesse Uraali linnadesse. Kontserdid jätkusid Kuznetski basseini linnades. Kokku anti ligi 100 kontserti, neist üle paarikümne haiglates ja sõjaväeosades.
• suursündmuseks oli Jüriöö ülestõusu 600.aastapäeva tähistamine mitmesuguste ettevõtmistega. Täpsem ettevõtmiste kirjeldus puudulik.

1944  

• enne märtsipommitamist, oli “Estonia” kontsertsaalis ilus üritus, rahvakommete lavastus “Leetpalu volbripidu”. Osalesid mitmed Tallinna rühmad, teiste seas ka lasterühmad. Kavas olid eesti rahvatantsud.
• 9 märtsil pommitati “Estonia” varemeteks Ed.Tubina – Rahel Olbrei “Krati” etendamise õhtul. See Eesti esimene ballett põhineb lavastatud rahvatantsudel “Tants linnu kombel”, “Talgupolka”, “Pikk ingliska” jt  ja rahvakommetel/-uskumustel. Nii lõppes “Estonia” ajaloo üks periood eesti tantsudega.
• suvel toimus Tallinnas Kadrioru staadionil spordi- ja rahvapidu, mille korraldust ja sisu on kahjuks seni äärmiselt ebapiisavalt uuritud ja seetõttu on see pidu, potentsiaalselt III Eesti Mängud (?), jäänud rahvatantsupidude järjestuses numereerimata. Ka selle peo kaadrid on filmikroonikas nr. 171 (samas filmis on ka I ja II Eesti Mängud). Kuna see pidu toimus veel Saksa okupatsiooni ajal, siis tulenevalt ei saadudki seda mainida või uurida nõukogude ajal. Filmikaadrite põhjal ja mõningate mälestuste alusel oli see esimene eesti naisrühmade massiesinemine ja tulenevalt ka naisrahvatantsimise propageerimise algusaeg.
• aprillis oli Moskvas teistkordne kontsertide sari, kus aktiivselt osalesid ka rahvatantsijad. Pärast edu Moskvas tulid maikuust juuli keskpaigani kontserdid Novosibirski ja Kemerovo oblasti linnades. Kaasa tegid lauljad Olga Lund, Aleksander Arder jt. Juulikuus saabuti Leningradi. Tantsurühm, koorid ja orkestrandid pidid augustis veelkord tagasi Jaroslavli sõitma, et teha ettevalmistusi esinemiseks Eestis, kus üks okupatsioon oli välja vahetamas teist. Septembris oldigi tagasi kodumaal. Üks ERKA tantsurühma esinemine Narva taga on ka filmis nr. 171.
• novembris ERKA likvideeriti. Anna Ekston on meenutanud: “Nende aastate jooksul käis rühmast läbi ligi 30 inimest. Hilisematest kuulsustest olid siin Inna Taarna ja Jüri Järvet (ka filmis 171 äratuntavalt). Minu jaoks oli oluline, et sain töötada koos Enn Loorsooga. Ta oli Ullo Toomi õpilane. Eesti rahvatantsutundjana aitas ta mind tublisti. Olin väga kurb, kui ta lahkus südamehaiguse tõttu Novosibirski kontserdi aegu. Raske oli temaga hüvasti jätta nii kaugel kodumaast. Istutasime tema kalmu ümber viis kaske”.
• novembris moodustati Filharmoonia juurde kutseline tantsurühm (ERKA baasil, tegutses kuni 1948). Nadezda Taarnast sai selle juht. Tantsima tulid Nelli Uustalu, Olga Kallas, Aleksandra Tratsevskaja, Ekaterina Lebedeva. Neist said hiljem arvestatavad rahvatantsujuhid.

1945  

• ilmus praktikutele mõeldud Ullo Toomi koostatud “Valimik eesti rahvatantse”, 23 tantsu.  (“Oige ja vasemba”, “Kalamies”, “Vändra polka”, “Kassari”, “Hiiu valts” jt).
• alustas Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel. Alustasid Ilmar Reidla ja Ester Prinits.

1946  

• alustas Kutsehariduse tantsuansambel “Sõprus” (esimene juhendaja oli Robert Rood, seejärel 1951-1961 Ullo Toomi, 1961-2002 Ilma Adamson ja nüüd Tõnu Pomerants)
• alustas Rakvere rahvatantsuansambel “Tarvanpää”. Juht Leoniide Viires. 1959-168 Ellen Urbus, 1968-tänaseni Maie Orav.

1947  

• sõjaperioodi lõpp-punktiks sai XII Üldlaulupidu 27. juunil 1947. aastal üheaegselt korraldatud rahvakunstiõhtuga (nüüd nimetame seda III Üldtantsupeoks). Kaks pidu üheaegselt ja ühine rongkäik leidis nüüd aset esmakordselt. Rahvakunstiõhtu kavas osales vaid kuni 840 rahvatantsijat.
• “Estonia” taasavamine novembrikuus (regulaarne teatritöö algas 1948. aastal). Avakontserdil esitati esimene vaatus Eugen Kapi - Helvi Tohvelmanni “Kalevipojast”, kus eesti tantsu (“Räditants”, “Karutants”) võimalusi näidati professionaalsel laval. Agas teatrimaja uus ajajärk – jällegi lavastatud tantsudega.

1948  

• tegutses Eestis 259 rahvatantsurühma 3668 tantsijaga ja neid õpetas 185 rahvatantsuõpetajat.
• oli esimene  tantsuloomevõistlus. Auhinnatud tantsud pole tänaseni vananenud, neid esitati korduvalt üldtantsupidudel, nad on praegugi rühmade repertuaaris. Need tantsud on - Valgemäede “Kuljus” (I koht), Ullo Toomi “Kosjatants” (II koht), Anna Raudkatsi “Viirg- ja ringtants” (III koht).

1949  

• alustas Tallinna Tehnikaülikooli rahvatantsuansambel “Kuljus”. Juhendaja Salme Valgemäe 1949-1974
• tantsuloomevõistlusel sai Helju Mikkel kaks peaauhinda - tantsude “Lina” ja “Ehitajad” eest.
• alustas Tallinna Madruste Klubi laulu- ja tantsuansambel. 1965.aastatst juht Ivan Makarov
• alustas Sillamäel tantsuansambel "Suveniir". Juht Nikolai Sviguzov, hiljem Tatjana Verhushina, praegu Natalja Rasskazova.

1950  

• 21. juulil toimus Üldlaulupidu ja tantsupidu Lauluväljakul (segarühmad, 1500 tantsijat). See on ilmselt kõige dramaatilisem pidu, eriti peoeelne periood. Püsisid kõikmõeldavad natsionalismisüüdistused. Ullo Toomi oli üldjuhi kohalt kõrvaldatud. Võrreldes varasemaga valiti repertuaar uute “tõdede” alusel – eesti rahvatants (Oige ja vasemba, Jooksupolka, Vändra polka, Kalamies, Hüppetants, Ingliska, Sindlilõikamine, Jämaja labajalg, Tuljak), autoritants (E. Lekko “Pillerkaare polka”, H. Mikkeli “Lina”, U. Toomi “Kosjatants”), teiste rahvaste tantsud (“Vene ringtants”, karjala “Niidirull”, ukraina “Hopakk”, leedu “Veski”, läti “Atškups”. Tantsiti eesti rahvarõivais. Sellest peost on ka filmilõik Kandali videoteegi kroonikas nr. 172. 
• Moskvas viidi läbi ENSV Kirjandusdekaad, kus illustreerivate kontsertide tantsuosa kuulus Filharmoonia rahvatantsurühmale Ullo Toomi juhtimisel. Sai alguse kirjanduse- ja kunstidekaadide korraldamise tava (järgnevatel aastatel Moldaavias, Armeenias, Ukrainas, Gruusias, Usbekistanis, Kasahstanis jm. ).

1951  

• kolmas tantsuloomevõistlus oli silmapaistvate tulemustega. Jällegi kaks esikohta – Enn Loo “Heinal” ning Salme ja Ott Valgemäe “Kiik kutsub”.
• alustas Pärnu rahvatantsuansambel “Kajakas”. Juht Naima Ebrok.
• alustas Narvas tantsuansambel "Narva". Juht Suren Arutjunjan
• alustas Tallinnas tantsuansambel "Tuisuline".  Juhid Manfred ja Helju Vesmes, seejärel Ilma Adamson. 1966 Ott Valgemäe, kellele 1974 tuli appi Salme Valgemäe

1952  

• tantsuloomevõistlusel tuli esikohale Mikkeli “Vöökudujad”. II koht läks Enn Loo originaalsele “Kaevurite tantsule”.
• alustas Tallinnas tantsuansambel "Kullaketrajad".

1953  

• loodi Kultuuriministeerium
• rahvatantsujuhtidele loodi tänaseni kestev õppimisvõimalus. Hakkas tegutsema rahvatantsujuhtide kolmekuuline kursus (praegune Rahvakultuurikeskuse rahvatantsujuhtide kool), mis andis I lennu juba samal aastal - lõpetasid nüüdseks tuntud nimed nagu Salme ja Ott Valgemäe, Alfred Raadik, Nelli Uustalu, Ekaterina Lebedeva, Olga Kallas, Aleksandra Tratsevskaja, Inna Malva jt. Lektoriteks olid Ullo Toomi, Nadežda Taarna, Zoja Kalev, Gennadi Podelski, Arvo Kruusement jt. Moskvast tuli kuulus professor Tamara Tkatšenko.
• ilmus Ullo Toomi koostatud “Eesti Rahvatantsud” (111 tantsu), mis kujunes 20.sajandi kõige olulisemaks eesti rahvatantsuraamatuks Eestis ja ka väljaspool. See “piibel” ilmus Kanadas kordustrükis väiksemas formaadis ning sai peamiseks abivahendiks paljudele välis-eesti rahvatantsuõpetajatele. Raamatu ühe osana oli ära trükitud 34 tantsu 15 autorilt (Helju Mikkel, Enn Loo, Salme ja Ott Valgemäe, Ekaterina Lebedeva, Ullo Toomi, Helmi Tohvelmann, Senta Ots, Aleksandra Tratsevskaja, Elmar Lekko, Robert Rood, Anna Raudkats jt).
• alustas Kohtla-Järvel rahvatantsuansambel "Virulane". Juht Lembit Pärnaste, hiljem 1957-1959 Malle Kull, 1959-1961 Heidi Rekand, 1956 paralleelse vene rühma juht Sanja Maksjutova (kuni 1965). 1961 tuli Urve Kilk ja 1972 Eike Rõõmus. Nemad on tänaseni.

1955  

• 20.-21.juulini toimunud V üldtantsupidu oli esmakordselt “massiline”. Osavõtjaid oli juba umbes 3000 ja esmakordselt toimus kaks esinemist. See oli esimene rahvatantsupidu vastvalminud Komsomoli nimelisel staadionil (praegu Kalevi staadion).

1956  

• Kihnus kogusid rahvapärimust Tartu Ülikooli üliõpilased Milvi Sakkis ja Ingrid Ruus-Rüütel. Esmakordselt kasutati algmaterjali talletamiseks kinokaamerat..
• detsembris Eesti kirjanduse- ja kunstidekaadil Moskvas tuli eriti säravalt esile Helju Mikkeli rahvakunstiansambel Tartu Ülikoolist. Filharmoonia esindusrühma konkursile tuli üle saja huvilise. See sai esimeseks valiku põhjal organiseeritud tantsurühmaks Eestis. Kolmanda rühmana sai dekaadile kutsehariduse süsteemi Kunstilise Isetegevuse Ansambli segarühm (praeguse nimega "Sõprus"), juhatas Ullo Toomi.
• Richard Ritsing  ja Helju Mikkel viisid ellu Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamuse idee. I Gaudeamus toimus Tartus Toomeorus 7.–8. juulil  (üle 2200 laulja, tantsija, mängija).

1957  

• valmistuti VI Ülemaailmseks noorsoo- ja üliõpilasfestivaliks Moskvas. 140 tantsijal ja lavastusgrupil (Salme ja Ott Valgemäe, Heino Aassalu, Alfred Raadik, Naima Ebrok, Ekaterina Lebedeva, Helga Sisas jt) oli mitu kuud kestnud ettevalmistusperiood. 140 tantsija seas esinesid selle aja tugevamad rühmad (“Tselluloosi” klubi, Vineeri- ja mööblivabriku klubi, Pärnu KETA klubi, Pärnu Linavabriku rühm) täiskooseisus. Luzniki staadionil esitati “Oige ja vasemba” Valgemäede massiseades. Selle tantsu fooni tegid teiste liiduvabariikide koondrühmad. See juulikuine esinemine jääb edukana ajalikku. Tallinnas eelnes sellele Eesti festivali lõppkontsert Kalevi staadionil (üldjuht Alfred Raadik).
• Eestisse tuli esimene rahvusvahelise rahvatantsurühmade võistluse medal – Moskvas sai pronksmedali Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambel (juht Helju Mikkel).
• Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise ülevaatuse kuldmedali.
• ENSV rahvakunstnikuks sai Ullo Toomi
• ENSV teeneliseks kunstitegelaseks sai Anna Raudkats

1958  

• II Gaudeamus toimus 5.–7. juulini Riias ja Siguldas. Tegelasi 3000. Eesti koondrühma juht Helju Mikkel.

1960  

• VI Üldtantsupidu (üheaegselt XV Üldlaulupeoga) 18.–20. juulil nüüd juba omaseks saanud Komsomoli staadionil (praegune Kalevi staadion). Kontserdid toimusid õhtusel ajal (kell 20.00 ja teisel päeval kell 21.00). Prozektorite valgusel lõid eriliselt särama rahvarõivaste värvid. Pimeduses pääses mõjule tõrvikute kasutamine. Peo aujuhiks sai Anna Raudkats.  Osavõtjaid oli taas üle kolme tuhande – 3830.

1962  

• toimus  Noorte I laulu- ja tantsupidu,  mis toimus lõkkeõhtuna ja pühendati pioneeriorganisatsiooni 40.aastapäevale. Tantsis 250 rühma. Tantsijaid oli 3532. Need  jaotusid mudilas-, laste-, noorte ja neiduderühmadeks. Esmakordselt lõpetati Oige ja vasembaga, millest saigi kõikide järgnevate pidude finaaltants. Üldjuht Alfred Raadik.
• Tantsuansambel "Sõprus" sai rahvakollektiivi nimetuse
• Tantsuansambel "Kuljus" sai rahvakollektiivi nimetuse
• Tantsuansambel "Virulane" sai rahvakollektiivi nimetuse

1963  

• Eesti harrastusrahvatants väljus laulupidude ripatsi seisundist.  VII Üldtantsupidu leidis aset 20.–21. juulil, anti kolm kontserti. Sedavõrd oli kasvanud pealtvaatajate huvi. Selle peo osavõtjate arv oli ligi 3800.
• Tantsuansambel "Narva" sai rahvakollektiivi nimetuse
• Tantsuansambel "Tuisuline" sai rahvakollektiivi nimetuse (juh. Ilma Adamson)
• Tallinna Madruste Klubi laulu- ja tantsuansambel sai rahvakollektiivi nimetuse
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Kai Leete, Linda Raus

1964  

• Tantsuansambel "Kajakas" sai rahvakollektiivi nimetuse
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Erna Kaasik, Helju Mikkel, Ott ja Salme Valgemäe

1965  

• VIII üldtantsupidu 18.–20.juuli sisaldas juba etenduse (lavastuse) elemente, keskseks sai kiigestseen. Osalesid ka õpilaste tantsurühmad. Just tänu koolinoorte osalemisele oli tantsupere kasvanud enam kui viietuhandeliseks.  (5049)
• Tantsuansambel "Kullaketrajad" sai rahvakollektiivi nimetuse

1966  

• ilmus Kristjan Toropi “Eesti rahvatantsu oskussõnastik” Kordustrükid ERRS-i väljaandena 1990. aastal ja Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuse väljaandena 2000.aastal. Oskussõnastik kujunes oluliseks tähiseks eesti rahvatantsu käsitlemisel. 
• Tantsuansambel "Sõprus" sai ENSV teeneliseks kollektiiviks. Samal aastal käis "Sõprus" kontsertreisil Irkutskis

1967  

• III Gaudeamus Tartus. Üldjuht H.Mikkel ja peolisi 3200.
• Noorte II tantsupidu pühendati revolutsiooni 50.aastapäevale. Pidu toimus 24. ja 25. juunil – stsenaarium Urve Buschmanilt,  üldjuht Alfred Raadik. Jaguneti I-IV, V-VI, VII-VIII klassi, vanema astme ning neidude rühmadeks. Tantsijaid oli rohkem – 4899
• Soomes käis tantsuansambel "Kajakas"
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Naima Ebrok, Heljo Talmet, Laine Mesikäpp

1968  

• IV Gaudeamus Vilniuses, tegelasi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja Salme Valgemäe.
• alustas Narvas Kultuurimajas Rugodiv rahvatantsuansambel "Noorus". Juht V.Fedorovitsh. Hiljem Ljubov Poljakova.

1969  

• juubelilaulupeole 100 aastat esimesest peost kutsuti rahvatantsijad treppidele tantsima. Siit sai alguse trepitantsude mõte. Esimese trepitantsu sünni juures olid tegevad S. ja O.Valgemäe, N.Uustalu, H.Aassalu jt.
• 14.märtsil alustas rahvakunstiansambel "Leigarid". Juht Kristjan Torop
• Tantsuansambel "Tarvanpää" sai rahvakollektiivi nimetuse

1970  

• toimus iseseisev rahvatantsupidu, IX üldtantsupidu, 18.–19. juulini. Laulupidu oli eelmisel aastal ära olnud. Rühmi taheti vastu võtta 510, paljud liigid tegid läbi konkursi, ainult vanemate (B) segarühmade arvu kokkusaamisega tuli raskusi. Esmakordselt jaotati rühmad diferentseeritult, mitte küll nii nagu 1900-ndatel aastatel, aga siiski – I-IV klassi rühmad, V-VI klassi rühmad, VII-VIII klassi rühmad, C-(ka IX-XI klassi) rühmad, B-segarühmad, neiduderühmad, naisrühmad, tantsuansamblid.  Kuna Tallinn ei olnud kahe suurpeoga ülekoormatud, siis oligi tegelaskond kõigi aegade arvukaim – ligi 10.000. Nende ees seisis üldjuhina Helju Mikkel. See oli senise eesti rahvatantsuajaloo suurim rahvatantsijate oma pidu, kus rongkäiguga tuldi rahvast tulvil staadionile. Osavõtnutele jäi see pidu meelde kui tõeliselt oma pidu. Kahjuks ei suutnud rahvatantsijad omaenda pidu hoida ning järgnevalt toimub ta taas justkui laulupidude programmi kaasnähtena (väljaarvatud 1981, mil laulupidu toimus olümpiaaastal 1980).

1971  

• V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja Ogres 9.–11. juulil. aastal. Eestipoolne üldjuht Henn Tiivel.
• Gruusias ENSV kultuuripäevadel käis tantsuansambel "Kullaketrajad"

1972  

• Noorte III tantsupidu korraldati 1972. aastal, siis anti kolm kontserti. Stsenaarium ning üldjuhtimine Alfred Raadikult. Esmakordselt tulid tantsumurule mudilased Tallinna lasteaedadest, varasem I-IV klassi aste jagunes pooleks (I-II ja III – IV kl), kasvas tantsijate arv. Tallinna kogunes 6773 tegelast. Esmakordselt oli noorte peo aujuhiks tantsutaat Ullo Toomi. III pidu pühendati ideoloogiajuhtide soovil pioneeriorganisatsiooni 50.aastapäevale
• Kasahstanis NLiidu Akadeemilise Tantsuansambli (Igor Moissejev) kontsertkavas osales kuu aega TA "Sõprus" eesti rahvamängude ja Kai Leete "Võrokeste tandsuga". 
• Tantsuansambel "Noorus" (praegune nimi "Jun-Ost") sai rahvakollektiivi nimetuse.
• Tsehhoslovakkias käis tantsuansambel "Kajakas"
• alustas Viljandis rahvatantsuansambel "Viljandi". Juht Maret Moks, assisteerisid Leida Männingo ja Raul Raba. Hiljem Anneli Minina, Rein Luup jt. Praegu Vaike Rajaste.
• Tantsuansamblist "Sõprus" lahku löönud tantsugrupp, rahvamuusikaorkester ja vokaalansambel läksid S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi alla ja moodustasid rahvatantsuansambli "Randlane". Rahvamuusikaorkester "Vikerlased" ja vokaalansambel "Põhjapiigad" jäid oma nimedega. "Randlase" asutas ja juhtis Heino Aassalu.
• Prantsusmaal oli kahekuulisel turneel "Randlane" (seda veel "Sõpruses" omandatud repertuaariga) ja "Sõprus" käis Ungaris

1973  

• X üldtantsupeol 30.juunist 1.juulini lisandusid veel mõned liigid – lasteaedade rühmad, I-IV klassi rühmade liik poolitus (I-II klassi ja III-IV klassi rühmad) ning D- (tantsuveteranide - seenioride) rühmad. Osavõtjaid oli kokku 5893.
• Saksa DV-s kontsertreisil käis tantsuansambel "Kullaketrajad" ja Tsehhoslovakkias "Randlane"
• Rahvakunstiansambel "Leigarid" sai rahvakollektiivi nimetuse.

1974  

• Harjumaa S.M.Kirovi nim. kalurikolhoosi rahvatantsuansambel “Randlane” (juht Heino Aassalu) pälvis pronksmedali Kishinjovis rahvusvahelisel festivalvõistlusel. Rühm oli moodustatud vaid 2 aastat varem tantsuansamblist “Sõprus” lahku löönud täisprogrammiga tantsurühma, saateorkestri “Vikerlased” ja vokaalansambli “Põhjapiigad” baasil.
• VI Gaudeamus 6.–7. juulil Tartus ja Põlvas, osalejaid oli 4500.
• Tantsuansambel "Sõprus" sai Eesti Komsomoli kunstipreemia
• Tantsuansambel "Kuljus" sai ENSV teenelise kollektiivi nimetuse
• Tantsuansambel "Narva" sai ENSV teenelise kollektiivi nimetuse
• 13.juunil sai tantsuansambel "Suveniir" rahvakollektiivi nimetuse
• Tantsuansambel "Randlane" käis Poolas, Rootsis, Küprosel, Shotimaal ja Inglismaalgi.
• ENSV teeneliseks kunstitegelaseks sai Heino Aassalu
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Ly-Virve Tammel, Nelli Uustalu, 

1975  

• XI üldtantsupidu 18.-20.juulini oli esimene katsetus anda 5 staadionietendust. Osavõtjaid oli 6033.
• Tantsuansambel "Randlane" käis Saksa DV-s, Süürias, Jordaanias, 
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said  Lille-Astra Arraste, Ilmar Moss

1976  

• Poolas kontsertreisil käis tantsuansambel "Kullaketrajad"
• Prantsusmaal ja Monacos käis kontsertreisil tantsuansambel "Sõprus" ENSV kultuuripäevade raames.
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks sai Suren Arutjunjan

1977  

• Noorte IV tantsupidu tähistas pioneeriorganisatsiooni 55. aastapäeva. Tantsupidu toimus 1. ja 2. juulil. Esineti neljal korral, neist esimene peaproov-kontsert läks laulupeolistele. Tantsijaid oli 7002 ja nad  jagunesid samadesse liikidesse nagu eelmiselgi peol. Lisandusid ühendatud vene tantsurühmad. Taas oli üldjuht Alfred Raadik ja aujuht Ullo Toomi.
• Tantsuansambel "Kuljus" sai üleliidulise Komsomoli preemia
• Tantsuansambel "Randlane" käis Rootsis ja Saksa DV-s
• ENSV rahvakunstnikuks sai Alfred Raadik

1978  

• VII Gaudeamus 7.–9. juulini Vilniuses, Eesti üldjuht Henn Tiivel, osavõtjaid juba 6000.
• alustas tegevust Tallinna 19.tehnikakooli rahvatantsukollektiiv (praeguse nimega "Kandali")
• tantsuansambel "Randlane" sai rahvakollektiivi nimetuse.
• tantsuansambel "Randlane" käis Saksa DV-s ja Soomes
• ENSV rahvakunstnikuks sai Ilma Adamson
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks said Ivan Makarov, Inna Malva, 

1979

• 9.-10.juunil toimus Põlvas Intsikurmus rahvakunstipidu, mis oli ka järjekordne traditsiooniline rahvakollektiivide tantsuansamblite pidu.
• Jaapanis käis Eesti kultuuridelegatsioonis TA Sõprus kahe tantsupaariga. lennul Moskvast Tokiosse toimus seni teadaolevalt eesti tantsijate kõige kõrgem esinemine - ligi 11 km kõrgusel esitasid Udo Lätt ja Valdo Rebane rootsi Härjatantsu, mis hoolimata reisipubliku vaimustusest peale teist tuuri stjuardesside poolt katkestati.
• tantsuansambel "Randlane" käis Ungaris

1980  

• Eesti rahvatantsijad osalesid Moskva Olümpiamängude avatseremoonias. Eesti rahvatantsude osa lavastas Heino Aassalu. Üldlavastaja oli Mihhail Godenko. Eestist osalesid tuntumad tantsuansamblid.

1981  

• Kuna eelmine suvi läks olümpialainel, siis toimus XII üldtantsupidu aastase nihkega, 3.-5.juulini. Ka seekord katsetati 5 staadionietendusega, milles osales 7006 esinejat.
• VIII Gaudeamus 10.–12. juulini Riias ja Ogres, osalejaid veelgi rohkem,  6500.
• ENSV teeneliseks kunstitegelaseks said Maie Orav, Henn Tiivel
• ENSV teeneliseks kultuuritegelaseks sai Eike Rõõmus

1982  

• Noorte V tantsupidu toimus 2. ja 3. juulil – kokku neli etendust,  üldjuht-stsenarist Mait Agu. Rühmad olid jaotatud juba väljakujunenud tava kohaselt – osalejaid kokku 6284. Tantsupeo aujuht oli Alfred Raadik. Pidu pühendus ametlikult pioneeriorganisatsiooni 60.aastapäevale.

1983  

• ilmus Ullo Toomi raamat “Kaerajaanist tantsupeoni”, kus peale autori on omapoolseid uuringuid esitanud raamatu koostaja Heino Kermik.
• hakkas eesti rahvatantsu arengulugu uurima Richard Tõnnus, kel olemas ka isiklikud  mälestused ÜENÜ päevist.

1984  

• IX Gaudeamus 7.–8. juulini Tallinnas, taidlejaid 6000. Kontserte antakse Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Üldjuht Mait Agu.
• ENSV teeneliseks kunstitegelaseks sai Mait Agu

1985  

• Eesti rahvatantsijad osalesid Ülemaailmse Noorsoo ja Üliõpilasfestivali kultuuriprogrammis Moskvas. Eesti delegatsiooni kunstiline juht oli Heikki Unt, administraator Valdo Rebane. Baltikumi loodushoiuteemalise tantsu lavastas Imants Magone.
• XIII üldtantsupidu 19.-21.juulini lõpetas pingutatud traditsiooni pühendada tantsupeod Eesti sotsialistliku okupeerimise aastapäevale. Etenduste arv langes neljale ning staadionimurul käis 8874 esinejat
• CIOFF'i - Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu XVI Maailmakongress Tallinnas

1986 

• I Viru Säru Folkloorifestival

1987  

• Noorte VI tantsupidu leidis aset 3.-4. juulil.  Jällegi anti koos peaprooviga kokku neli etendust. (stsenarist-üldjuht Mait Agu, tekstid Leelo Tungal). Pidulisi tuli 6792 (neist liikumisrühmades 939). Aujuht oli noorte tantsupidude traditsioonile alusepanija Alfred Raadik.
• Maie Orav, Ullo Toomi nimelise tantsupreemia esimene laureaat

• I Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus

• II Viru Säru Folkloorifestival

1988  

• X Gaudeamus Vilniuses tuli rekordarvuline, 7000. Baltimaade ärkamisaeg.  Kasutatakse oma rahvusvärvides sümboolikat ja kantakse rahvuslippe. Esimesed oma lipu järel kõndijad on eestlased. Solidaarsusest ühinevad hiljem lätlased ja leedulased.
• Heino Aassalu,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia teine laureaat
• asutati Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

• II Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Lätis

• asutati eesti Folkloori Selts

• B - rühmade tantsupäev Tallinnas 25.juunil

1989 

• III Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis 

• III Viru Säru Folkloorifestival

• Salme ja Ott Valgemäe,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kolmas ja neljas laureaat

1990  

• ilmus Kristjan Toropi “Eesti rahvatantsu oskussõnastik” kordustrükk ERRS-i väljaandena (esmatrükk 1966)
• Taas viie staadionikavaga XIV üldtantsupidu toimus 28.juunist 1.juulini. osavõtjaid oli erakordselt palju – 8874. Tantsupeole andis oma mõjutuse laulvast revolutsioonist tõusnud entusiasm ja rahvustunnetus. See oli esimene pidu, mis ei kandnud pühendumust Eesti sotsialistlikule aastapäevale.
• Lille-Astra Arraste,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia viies laureaat

• IV Viru Säru Folkloorifestival

1991 

• IV Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Lätis

• Kägara 91 Tallinnas 23.märtsil

• XI Gaudeamus 27.–30. juulini Ogres, kontserte anti veel Liepajas ning Cesises (kokku 4500 osalejat).
• Helju Mikkel,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kuues laureaat

1992 

• Virve Kurbel,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia seitsmes  laureaat

• V Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis  

• V Viru Säru Folkloorifestival

1993 

• VI Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus

• teemadelt kirjuks ja samas suhteliselt kahvatuks kujunes esimene teemavaba noorte VII tantsupidu (üldjuht Ilma Adamson). Pidu korraldati 17.–19. juunini. Esinejaid oli 6856.
• Richard Tõnnus,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kaheksas laureaat
• Taanis Horsenses  30.Europeade rahvakultuurifestival, esmakordselt osalenud Eesti oli esindatud kolme kollektiiviga – rahvatantsuansambel Kajakas Pärnust, rahvamuusikaansambel Kiili Harjumaalt ja rahvatantsuansambel  Kandali Tallinnast

1994  

• XV üldtantsupidu toimus 1.-3.juulini. Anti 3 etendust ning osalejaid oli 7599.
• Saksamaal Frankenbergis  31.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 14 kollektiivist kokku 120 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Aste Saaremaa,   Auto Pärnu,   Kandali Tallinn, Kiili Harjumaa,   Kirmas Pärnu, Lootar Harjumaa, Lust  Raplamaa, Mari & Jüri Ida-Virumaa, Orissaare Gümnaasium Saaremaa, Orissaare Muusikakool Saaremaa, Pärliine Võrumaa, Rävala Tallinn, Tsuua Sulatsõ Võrumaa, Virulane Ida-Virumaa, Õerutajad Viljandimaa)

• VII Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Lätis

1995 

• Kägara 95  2.aprillil

• VIII Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis

• VI Viru Säru Folkloorifestival

• XII Gaudeamus Eestis, oma hällipaigas, Tartus 8.–9. juulini, Tähtvere uuel laululaval ja peoplatsil. Peojuhiks Enn Madi.
• Hispaanias Valencias 32.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 47 kollektiivist kokku 676 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Auto Pärnu,  Cantelo Pärnu,   Diana Tallinn,  Eesti Televisioon, Habaja RRS Harjumaa,  Häädemeeste Pärnumaa, Jandali Valgamaa,  Jommid Läänemaa, Jun-Ost Narva,  Järvakse Järvamaa,   Kabujalake Harju, Kajakas Pärnu, Kandali Tallinn, Kannel Võru, Karap Järvamaa, Keeris Saaremaa, Kehra Harjumaa,  Keikal Harjumaa, Kirmas Pärnu,  Kudrus Saaremaa, Kuljus Tallinn, Kullerid Võrumaa, Kungla Viljandi,  Kuppari  Ida-Virumaa, Käkra Valgamaa,  Lapulised Harju,  Lootar Harjumaa,  Lustlik Läänemaa, Orissaare Gümnaasium Saaremaa,  Orissaare Muusikakool Saaremaa, Piiprellid Saaremaa, Pillipiigad Harjumaa, Pärliine Võrumaa,  Pärnu Kutsekeskkool Pärnu, Rapla Side Rapla, Rummaja Saaremaa, Rävala Tallinn,  Sõsarad Tartu, Südameraasuke Kuressaare Saaremaa,  Taara Tartu, Tsuua Sulatsõ Võrumaa, Tõrvik Läänemaa, Veel Kord Saaremaa,  West Läänemaa,  Viljandi Kult.Kolledz  Viljandi,  Virulane Ida-Virumaa, Õerutajad Viljandimaa)
• “Ahjualused” (juhid Mati Kivi ja Teet Lilleorg) võitsid kuldmedali Mallorcal rahvusvahelisel festivalil.
• Mait Agu,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia üheksas laureaat

1996 

• Enn Madi,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kümnes laureaat
• Itaalias Torinos   33.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 25 kollektiivist kokku 412 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Habaja RRS Harjumaa,   Kadrid Saaremaa,  Kaktus Järvamaa,  Kandali Tallinn,  Kapak Harjumaa,  Kehra Harjumaa,   Keikal Harjumaa,  Kiviõli  Ida-Virumaa,  Käkra Valgamaa,   Lapulised Harju,   Lootar Harjumaa,   Lustlik Läänemaa,  Mannid Saaremaa,   Paepäälsed Järvamaa,  Piiprellid Saaremaa,  Priisle Rahvamuusika Tallinn,  Priisle Rahvatants Tallinn,    Sangaste Valgamaa,  Siller Tartumaa,   Taara Tartu,  Tak-Reisid Tallinn,   Tarvanpää Rakver,e   Tornimäe Saaremaa, Trillalla  Türi Järvamaa,   Tsuua Sulatsõ Võrumaa,   Virulane Ida-Virumaa,  Õerutajad Viljandimaa)

• 8.-11.augustini ESTO Tallinnas

• IX Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus

• X Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Lätis

1997 

• Kägara 1997 Tallinnas 22.märtsil

• VIII noorte tantsupidu. Ühelt autorilt (stsenaariumi autorilt ja kunstiliselt juhilt Mait Agult) nähti kavas üksteist tantsu. Ka Alo Siiak, Maido Saar, Kristjan Kurm, Kalev Järvela, Ene Jakobson on Pedagoogikaülikooli koolkonnast – see muutis etenduse küllaltki ühetooniliseks, kontrastivaeseks, estraadlikuks. Peolisi oli 6230 (lisaks liikumisrühmad 840 esinejaga).
• Pill ja Ülo Luht,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia üheteistkümnes ja kaheteistkümnes laureaat
• Ilma Adamson,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kolmeteistkümnes laureaat
• Sveitsis Martignys  34.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 25 kollektiivist kokku 252 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Habaja RRS Harjumaa,  Jommid Läänemaa, Kakerdaja Järvamaa, Kaktus Järvamaa, Kandali Tallinn, Kiigat-Käägat  Tallinn, Kiviõli  Ida-Virumaa, Lapulised Harju,  Orissaare Segarühm Saaremaa, Paepäälsed, Järvamaa Pillipiigad Harjumaa, Rahvakultuurikeskus  Tallinn, Raptel Raplamaa, Siller Tartumaa,   Spekter Harjumaa,  Taara Tartu, Tak-Reisid Tallinn,  Tarbatu Tk Tartu,  Trillalla  Türi Järvamaa,  Tsuua Sulatsõ Võrumaa,   Tõrvik Läänemaa,   Tõrvik Veteranid Läänemaa,   Valtu Raplamaa,   Veel Kord Saaremaa,   Viljandi Kult.Kolledz  Viljandi,   Õerutajad Viljandimaa)

1998 

• Maido Saar,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia neljateistkümnes laureaat
• Maido Saar,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia laureaat
• Prantsusmaal Rennesis  35.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 18 kollektiivist kokku 237 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Habaja RRS Harjumaa,   Jun-Ost Narva,   Kaiu Raplamaa,   Kapak Harjumaa , Kolga Harjumaa,   Paepäälsed Järvamaa,  Priisle Rahvatants Tallinn ,  Sargvere Järvamaa,  Spekter Harjumaa,   Suveniir Sillamäe,   Tak-Reisid Tallinn,   Tornimäe Saaremaa,   Tsuua Sulatsõ Võrumaa,    Valtu Raplamaa,   Vilar Viljandimaa,   Õerutajad Viljandimaa) 

• XI Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis

• ERRS 10.aastapäeva tantsupidu Tallinnas, lavastas Ülo Luht

1999 

• Liina Teose,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia viieteistkümnes laureaat

• XII Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Leedus

• XVII tantsupidu Talismani tantsud peeti 2.-4.juulini. Kolmeks etenduseks oli Tallinna kokku tulnud 8059 osavõtjat.
• Saksamaal Bayreuthis  36.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 19 kollektiivist kokku 256 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Habaja RRS Harjumaa,   Hõbehall Põlvamaa  / Setomaa,   Kavalik Tartumaa,   Kohila Raplamaa,   Lootos Läänemaa,   Madelin Tartumaa,   Paide Järvamaa,   Pillerpäkad Järvamaa,   Pillipiigad Harjumaa,   Pöide Piigad Saaremaa,   Sangaste Valgamaa,    Suveniir Sillamäe,    Tak-Reisid Tallinn,    Tarbatu Segakoor  Tartu,    Tornimäe Saaremaa,    Tornimäe Vokaalansambel Saaremaa,   Veel Kord Saaremaa

2000  

• Soome-Eesti ühine tantsupidu Helsingis. Eesti poolne üldjuht Maie Orav.
• Angela Arraste,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kuueteistkümnes laureaat
• Taanis Horsenses  37.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 16 kollektiivist kokku 230 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Anija  Harjumaa,   Habaja RRS Harjumaa,    Hõbehall Põlvamaa  / Setomaa,  Jüri Gümnaasium Harjumaa,   Kandali Tallinn,   Kapak Harjumaa,   Katleri Põhikool Tallinn,    Kullerid Võrumaa,    Lapulised Harju,    Lootos Läänemaa,   Raptel Raplamaa,   Sangaste Valgamaa,    Saue Gümn., Harjumaa,     Suveniir Sillamäe,    Tak-Reisid Tallinn,     Tõrvik Veteranid Läänemaa 
• ilmus Kristjan Toropi “Eesti rahvatantsu oskussõnastik” teine kordustrükk Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuse väljaandena (esmatrükk 1966 ja esimene kordustrükk 1990)

• XIII Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Lätis

• Võru Folkloorifestivalil tantsiti Sabatantsu, milles üheaegselt osales 4594 tantsijat ja "saba" pikkus oli 2183 meetrit.

2001

• XIV Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis

• Ene Jakobson,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia seitsmeteistkümnes laureaat
• Hispaanias Zamoras  38.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 16 kollektiivist kokku 225 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Hõbehall Põlvamaa  / Setomaa,   Jõgevahe Pere Nr Jõgevamaa,   Jõgevahe Pere Rm Jõgevamaa,    Kandali Tallinn,   Kavalik Tartumaa,   Kehra Harjumaa,    Keikal Harjumaa,    Kirilind Harjumaa,    Lootos Läänemaa,    Madelin Tartumaa,    Nõo Vtk Tartumaa,   Postimees Tallinn,    Rada Tallinn,    Reola Tartumaa,    Sangaste Valgamaa,     Saue Simmajad,  Tak-Reisid Tallinn,   Vikerkaar Tartu,  Ääsmäe Neiud Harjumaa)

2002  

• IX noorte tantsupidu. Üldjuht ja stsenarist Angela Arraste. Peo aujuht Niina Raadik. See oli esimene tantsupidu, kus juba andis tunda maailma kõikvõimalike tantsustiilide Eestisse tungimise vabadusest tingitud rahvatantsurühmade arvukuse vähenemine. C rühmade väljakukoosseis saadi minimaalselt kokku vaid täiskasvanute rühmi abiks võttes, alakomplekteerituks jäi ka 7.-9.klasside rühmaliik. Praktiliselt ilma konkursita täitus ka 5.-6.klasside liik. Esmakordselt ei saanud ilma naiste abita täita ka neidude rühmade väljakukoosseisu. Suuri raskusi oli koolinoorte rahvamuusikaorkestri kokkusaamisega. Selle peo statistika peaks olema ärevaks häirekellaks edaspidisele.
• Belgias  Antwerpenis  38.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 11 kollektiivist kokku 187 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Jõgevahe Pere Nr Jõgevamaa,   Kaktus Järvamaa,   Kehra Harjumaa,    Killuke Hiiumaa,    Kuljus Tallin,n    Lapulised Harju,    Lea Tartu,     Lootos Läänemaa,   Pilvikud Tallinn,   Tak-Reisid Tallinn,     Tempora Mores Jõgeva,     Trillalla  Türi Järvamaa,    West Läänemaa,     Vikerkaar Tartu,     Vormsi Vormsi Saar )
• Niina Raadik,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia kaheksateistkümnes laureaat

2003 

• Henn Tiivel ja Ilmar Moss,  Ullo Toomi nimelise tantsupreemia üheksateistkümnes ja kahekümnes laureaat
• Itaalias  Nuoro  40.Europeade rahvakultuurifestival. Eesti oli esindatud 21 kollektiivist kokku 286 tantsija, muusiku ja saatjaga. (Anija  Harjumaa,   Auto Pärnu,   Hansabuss Tallinn,    Kaktus Järvamaa,   Kandali Tallinn,   Karap Järvamaa,    Kavalik Tartumaa,   Kirilind Harjumaa,   Lapulised Harju,     Lustiline Põlvamaa / Setomaa,    Madelin Tartumaa,     Nõo VTK Tartumaa,   Pillerpäkad Järvamaa,     Reola Tartumaa,   Sangaste Valgamaa,    Saue Simmajad,   Torma Jõgevamaa,    Trillallaa  Türi Järvamaa,      Tuhkapusija Põlvamaa,    Viisu Kapell  Järvamaa,    Vikerkaar Tartu,     Vormsi Vormsi Saar
• Laulu ja Tantsupeo Sihtasutuse direktorina alustas Aet Maate

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige, Anna Raudkatsi nimelise elutöö preemia laureaat, üldtantsupidude ja noorte tantsupidude üldjuht, Eesti Vabariigi V klassi Valgetähe ordeni kavaler, Rapla linna aukodanik...  ... LINDA RAUS

 

ULLO TOOMI  14.september on Ullo Toomi mälestuspäev. Ullo Toomi on Eesti  rahvatantsukultuuris vaieldamatult ajalooline suurmees, kelle tähtsust eestlaseks olemises iga järgnev põlvkond rohkem mõistab ja väärtustab. Tema elutöö ehedaimaks tipuks on ta "piibel".  Palju vaesemad oleksime ilma Toomi piiblita (Eesti Rahvatantsud, U.Toomi, ilmus 1953,aastal, 571 leheküljel 145 tantsukirjeldust, saatemuusika nooti ja terminoloogiat). Polegi teist samaväärset tantsuraamatut kõrvale panna, mida eestlased üle maailma samavõrd vajanud ja kasutanud oleks.  14th of september is memorial day of Ullo Toomi. Mr Toomi was and still is very important person of Estonian folk dance culture. The top of his life was so-called Bible of Toomi, a book with 571 pages "Estonian folk dances" (1953) what consists of representations of 145 dances plus notes of music and terminology. This was and still is the most important dance book for Estonians in whole world.